Eesti English Русский
 

Kiissa

Kiissa
2009.aastal ei elanud selles külas ühtegi inimest. 2021.aastal on selles külaelanikke juba 12.
Küla ajalugu on teadaolevalt põhjalikult uurimata ja üles kirjutamata, on vaid mõned mälestuste katked ja kirjeldused.
Alice Moora kirjutab Peipsimaa etnilisest ajaloost(lk 54 ja 90): ... XVII sajandi lõpul kahe taluga Änniksaare(Hanniksahr)  mainimisest ning mitmest üksitalust , millest hiljem Kiissa(Kiesosahr) Kõveriku (Kowersahr) Tammesaare(Tammesahr) külad moodustusid.
Kiissa küla enamtuntud perenimi on Habakuk(k). Kiissas osteti vabaks ka piirkonna esimesed talud.
EBS asutanud, majandusdoktor professorMadis Habakuk(1938-2016) kirjutab 2002nii:
(Refereeritud Õpetajate lehest)
Habakuked on pärit Alutaguselt. Kümne kilomeetri sügavusel metsa sees on seal kaks küla, Kiissa ja Kruusa. Minu erekonna pärimus räägib, et Põhjasõja ajal jäänud Rootsi armeest Alutaguse metsadesse maha kolm sõdurit ja asunud seal elama. Kaks meest surid üksildastena, aga ühel õnnestunud abielluda, see olnudki esimene Habakuk. Habakukkesid esinebki rohkesti Rootsis ja Inglismaal. Habakuk on nimi piiblist.
Päristalu hundinahkade eest
Olnud keegi Mai, üksik naisterahvas, pidanud talu aga ei olnud leidnud endale piisavalt väärilist kaasat. Läinud mõisahärra juurde, öelnud, et tema tahab talu päriseks osta. „Sul pole ju kuskilt niisugust raha võtta, et saasid talu välja osta”, öelnud see. Mai läinud õue ja tulnud tagasi ,käes hundinahapundid. Neid hundinahku olnud siis ka tõesti nii palju, et jätkunud talu päriseks osta. See olnud Avinurme kandis talu nr.1
Tänapäeval on aga Kiissas juhtunud selline lugu, et Janno Sassil on suured plaanid rajada Kiissa külasse omanäoline meelelelahutuskeskus, kõrge, puidust,  järvega  6 ha ja vaatetornina.
Kiissa küla on Kevadtormi meelispaik, siia on ajateenijad istutanud tuhandeid kuuseistikuid.
Taive ja Mati Korol on taastanud 12 aasta jooksul Taive vanaisa Vana-Jaani talu ja loonud siia imetlustvääriva paiga, kus lahke pererahvas külalisi hea meelga vastu võtab ja kostitab..
 2009.aastal  Avinurme Külavanemate Koja välja antud  raamatus „Avinurme  külad. Lugudes ja piltides” kirjutasime: Kiissa küla ei jää igaveseks tühjaks.  Just nii juhtuski.  Küla ei ole tühi. Siin on elu. Külasse on tulnud elama noor, kahe väikese lapsega pere, kellest noorim praegu vaevu kuuvanune.