Eesti English Русский
 

Maetsma küla
Rahvapärimuslikult on Maetsma küla oma nime saanud kunagisest matmispaigast. Poola III 1599.a. revisjonis on esmakordselt kirjalikult mainitud Avinurme piirkonna kuut küla, nende hulgas "MAETSMA" ("MADYTUZMA", 2 peret- andmed Eesti Rahvusarhiiv, ajalooarhiiviosakond).

Endise Tartumaa põhjapoolseimas sopis asunud ja Eestis eeskätt puunõude valmistamisega üldtuntuks saanud Avinurme valla üheks omaaegseks kultuurikeskuseks oli Maetsma küla. Külas tegeleti kõrvuti põllu- ja karja pidamisega ka puutööga ja eriti tuntud ja nõutud olid katusepilpad, valmistati ka krohvimatte ja erinevaid puunõusid. Toodang turustati peamiselt laatadel. Külal on olnud ka oma sepp, tooli- ja puusärgi meister, nii naiste- kui meeste rätsepad. Külast on võrsunud palju tuntud ja tegusaid inimesi.

1860.a. Maetsmasse külakooli (mis oli Avinurme mõisavallas esimene kogukonna poolt valitud volimeeste otsusel asutatud kool) asutamisega muutus küla valla hariduse- ja kultuurikeskuseks (valla keskuses Avinurmes tol ajal veel kooli ega seltsimaja polnud). Koolimaja oli ka täiskasvanutele meelelahutuse ja kooskäimise kohaks. Koolmeistrid koondasid enda ümber lauljaid ja pillimängijaid. Laduni mäel peeti külapidusid ja jõuti ka laulupidudele.

19.sajandi 60-70.ndatel aastatel loodi kooli asutaja ja juhataja AUGUST EDUARD SCHULBACHI (koolijuhataja 1860-1894) eestvõtmisel Maetsma pasunakoor, hiljem mees- ja segakoor, näitering ja asutati raamatukogu. August Schulbachi poeg ARNOLD PAUL SÜVALEP (Schulbach, 1888-1968) oli ajakirjanik ja poliitik, Asutava Kogu ning Riigikogu I-IV koosseisu liige. Arnold Süvalepa poeg KULNO SÜVALEPP (1929-1996) oli tuntud näitleja, lavastaja, näitekirjanik ja helilooja. Pärast Schulbachi oli küla seltsielu hingeks teine koolijuhataja AUGUST ERNITS. Maetsmas tegutsenud koorid koondusid 1903.a. loodud karskusseltsi „Vaprus” juurde, mis toimetas kuni 1930.aastate alguseni, mil täielikult ühines Avinurmes paralleelselt tegutsenud seltsidega. Seltsitegevuse keskpunkt kandus 20.saj. Algul üha enam Avinurme ja nii otsustatigi algul Maetsmasse kavandatud seltsimaja ehitada hoopis Avinurme. Maetsma koolihoone hävis tulekahjus 1928.a.

Alates 1986. aastast on külal oma LIPP, millel sümbolina avanev rukkililleõis.

Avinurme-Iisaku maantee ääres paikneval KÜLAPLATSIL, kunagise kooli õuel (kaugus valla keskusest u. 3 km., Põldvere pargis, nagu külaelanikud seda platsi kutsuvad- samas elanud perekond Põldvere järgi, Joel Põldvere on laulja Laura Põldvere vanaisa) avati 15.aug. 1987.a. 3 MÄLESTUSKIVI:
  • küla kaart talude õitseaegadest 1928.a.
  • kivi koolimaja pildiga kooli mälestuseks
  • kivi küla nimega ja esmamainimise aasta 1599

Kivide idee autor on küla ja Avinurme kauaaegne kodu-uurija ANTS JALAKAS, kes on öelnud: „Olgu need kivid selleks, et tulevastel põlvedel poleks oma kodukoha uurimiseks vaja enam nii palju arhiivides tuhnida.” Täna on need mälestuskivid siin meile kodutunnetuse ja inimeste teadvuse märgiks.

Esimene suurem küla kokkutulek peeti 1975.aastal.

Toredaks traditsiooniks on kujunenud KÜLAPÄEVADE korraldamine rukkimaarja päeva paiku augustikuus ja tavaliselt toimuvad sündmused iga kahe aasta järel. Küla juubelisündmused on olnud alati väga rahvarohked ning suurejoonelised. Kodukülapäevade mõte on ju eelkõige hoida traditsioone, väärtustada inimesi, kes on siitkandist pärit ja elavad praegugi külas. Rõõm kohtumistest ja äratundmisest, ühtekuuluvusest ja sõprusest on see, mis meid kõiki seob. Külaplatsil asub LAULULAVA koos tantsuplatsiga ja väike külamaja. Traditsiooniks on saanud ka lõkke süütamine küla sündmuste puhul.

Küla ehteks on kindlasti kaunis ja looklev AVIJÕGI, mis oma kurvilisusega külastab paljusid Maetsma kodusid. Külas on ka jõesild, mille läheduses küla ujumiskoht. Küla taga laiub 160 ha suurune MAETSMA SOO, mille kõrval seene- ja marjametsad. Avinurme põlismetsades, Maetsma soos asub looduslikult kaunis nõmmemägi- KUKELINN, kus vanasti Taara kummardajad käinud surnuid põletamas ja ohvreid toomas looduskuningale ning sõdade ajal mindi pakku sageli terve vara ning kariloomadega kuni vaenuväed olid taandunud. Kukelinna piirab pea igast küljest läbipääsematu raba ning sinna saab pääseda vaid kuival suvel ja sedagi vaid teatud kohtadest. Maetsma on kaunis ja tüüpiline hajaküla, kus talud on üksteisest piisavalt kaugel, et mitte näha, millega naaber tegeleb, kuid samas nii lähedal, et nende olemasolu tajuda.

Tänases Maetsma külas on mitu (suur)firmat- OÜ BIRGER (metallist prügikonteinerid ja metallitööd) ja WIRU VILI (mahetootjate ühistu, kes tegeleb teravilja kokkuostu ja müügiga).

Maetsma on elupaigaks puidutooteid valmistavale OÜ MÖLDER O.V. ja külas on ka mitmed FIE-d-käsitöömeistrid, kes pakuvad erinevaid tooteid alates pilpakatusest kuni kaltsuvaipadeni.

Avinurme JAHILASKETIIRU rajamist Maetsma külla alustasid jahimehed 1961 aastal. Vastavalt oludele, ajale ja võimalustele on poole sajandi jooksul tiiru pidevalt arendatud ja täiustatud. Ühistöö paremaks korraldamiseks loodi 3.märtsil 2006 MTÜ Reino Jahilasketiir, mis koondab enda alla kõik Avinurme jahimehed. Praeguseks on Avinurmes välja ehitatud mitmekesiste võimalustega Reino jahilasketiir. Jahilasketiir pakub võimalusi harjutada, sooritada jahikatseid ning võistelda kolmel haavlirajal ja kahel kuulirajal.

2018.aastal tähistasime EV100 piduliku kogunemisega. 2019.a. aprillis tähistati Maetsma külaplatsil piduliku sündmusega Eesti RIIGIKOGU 100.aastapäeva ja mälestati Eesti esimesse Asutavasse Kogusse ja Riigikokku kuulunud Maetsma meest ARNOLD SCHULBACHI (Süvaleppa). Osalesid Arnold Schulbachi lapselaps TAIVE SÄRG (Eesti Kirjandusmuuseumist), toonane Mustvee vallavanem Märt Kraft, Avinurme Gümnaasiumi õpilased ja õpetajad, kooli puhkpilliklassi õpilased ja külarahvas.

2019.aasta augustis tähistati küla kokkutulekuga Maetsma küla esmamainimise 420.aastapäeva külaplatsil.

2020.a. toimus Maetsma külas Kalda talus (Katre ja Verner Mölderi koduõuel) Avinurme Külavanemate Koja projekti „Suveõhtujutud” sündmus koos muusikaliste etteastetega.

Traditsiooniks on iga-aastased küla talgupäevad, mil kevadeti korrastatatakse ühiselt külaplats ja arutatakse plaane tulevikuks.

2020.aastal valiti Avinurme külade piirkond JÕGEVAMAA AASTA KÜLAKS.

2021.aastal kandideerib Avinurme külade piirkond vabariiklikul võistlusel VABARIIGI AASTA KÜLA tiitli eest. Kaasatud on pea kõik piirkonna külad, kaasa arvatud Maetsma.

Valdur Mikita on öelnud: „Usun, et eesti kultuuri kõige inspireerivam paik on koduõu. Tema ees me oleme relvitud. Koduõuel on eesti kultuuris umbes samasugune koht nagu metsal looduskeskkonnas, siia koonduvad kõige keerukamad tähendusvõrgustikud, siin keeb sõna otseses mõttes elu. Neil pole aimugi, mida inimesed panevad sinna sisse 50 või 100 aasta pärast, kuid võib oletada, et mida rikkamaks on paiga muutnud eelmised põlvkonnad, seda rikkamaks saab see muutuda tulevikus. Kus on, sinna antakse juurde. Meil pole vaja teha midagi erilist, lihtsalt olla kohal.”