Eesti English Русский
 

Paadenurme küla
Paadenurme küla hõlmab endiseid Laurissaare, Muru, Kirbo, Tölga ja Paadenurme külasid. 70-ndatel liideti külad kokku Avinurme külanõukogu poolt Paadenurme külaks. Küla paikneb Jõgevamaal, Mustvee vallas kõige põhja poolsemas sopis. Paadenurme asub maastikuliselt Alutaguses mis on põliste metsade ning laialdaste soode ala. Metsad on peamiselt niisked lodumetsad. Asundus paikneb enamuses maantee äärde. Küla maapind on ebatasane esineb nii kõrgemaid kohti kui ka vesiseid madalaid alasid. Mullastikus esinevad märjad leostunud liivsavi ja saviliivmullad. Kohati ulatub maapinna lähedale paasaluspõhi ning seetõttu on nendes kohtades rähk- ja kamar gleimullad. Paekivi on rohkelt küla põhjaosas asuvatel põldudel. Põllud on enamuses haritud.

Küla piirneb põhjast Alutaguse valla Peresaare küla, lõunast Avinurme alevik, idast Kiissa ja Maetsma küladega ja Läänest Vinni valla Venevere külaga.

Kaugus külakeskusest Avinurme on 5km, maakonnakeskuseni Jõgeva 55km, vallakeskusesse Mustvee 32km. Riigi pealinna 160km Külas on kruusatee millest üks lõik Avinurme-Muru (see viib vana kitsarööpalise raudtee tammini, 4,1km) on teedevalitsuse hooldada. Teine teelõik Laurissaare- Paadenurme on 2,4km ja on Mustvee valla omandis mis on tupik tee. Kaugus linnadest on soodustanud puhta looduse säilimist, head aurat. Mis ei tähenda et, meil vaikne on kuna siin asub Alutaguse maleva lasketiir kus käivad pidevad õppused ja laskeharjutused. Meile on tavaline kui teel liiguvad suured rakeväemasinad, soomustransportöör Pasid ja tangid. Metsades luuravad kaitseväelased variriietuses ringi.

Paadenurme küla pindala on 2299ha, sellest 80% on metsamaad, 18% põllumaad, 2% muud maad. Küla piiridesse jääb Paadenurme looduskaitse ala mis on 267ha suur. Kaitseala ülesandeks on kaitsealuste looma- ja linnuliikide (lendorav, metsis, must-toonekurg), nende elupaikade ja põliste loodusmetsade kaites (sooviku-kuusikud, rabastunud männikud). Küla läbib Avinurme oja mis suubub Avijõkke. Külas valdav osa on metsa. Metsades leidub palju marju ja seeni.

Ajalooliselt (Paadenurme ja Laurissaare) on esmakordselt kirjalikult mainitud XVIII sajandi lõpul Mellini atlase kaardil. Oletavalt võis siin elu olla veidi varem, siis kui rajati 1666a. Avinurme väike Laiuse mõisa abimõis. Ümbruskonna külad ja talud allusid mõisale.
Esimesed andmed hingeloendusest on 1811 aastast, siis on Paadenurmes kirjas 3 peremeest ja 2 vabatikuperet kokku 30 hinge.
1879-1881 aastatel on piirkonnas kirjas 16 talu ja 12 popsi. Avinurme ümbruses oli hästi arenenud puutööndus, nii valmistati ka siin külades talveperioodil igas talus puuriistasid ja tegeleti metsatöödega. Puusärkisid valmistas alumiste talus peremees Luhaste Karl. Sarjasid valmistati näiteks Laurissaares Nõmmel. Pilpaid ja pütte valmistati pea igas talus. Peamiseks tööle sundijaks on olnud vähene ja vilets põllumaa, mis ei suutnud elanikel elatus kindlustada.
1926a. valmis Sonda-Avinurme-Mustvee kitsarööpaline raudtee, mis andis siinsetele elanikele liikumisvabatust ja tööd. Suurte estakaadide peale laaditi Murujaamas palke mis saadeti Sonda. Linnas käidi rongiga Mustvees. Lisaks sellel asusid külas kahes talus lubjapõletus ahjud. Lupja valmistati müügiks ja kivitallide ehitamiseks. Osad kivitallid on tänapäeval külas omanike poolt taastatud.
1926a. loodi Avinurme Piimaühistu ja hakati ümbruskonnast piima kokku ostma, tänu sellele tehti siia kaks koorejaama Tölgas ja Laurissaares.
1930a. oli piirkonna õitsengu aeg siin asus kokku 63 majapidamist ja moodustati 1949a. kolhoosid Ühisjõud ja Murrang. Hiljem liideti kolhoosid kokku.
1953 läksid ümbruskonna majandid kõik Avinurme kolhoosi alla, tänu millele hakkas elanike arv külas kiirelt langema, palju kolisid Avinurme ja ehitasid sinna majapidamised.
1966a. 100 elaniku, 1980 a. juba ainult 38 elaniku.

Paadenurme küla on hajaasustusega metsaküla. Majavaldused paiknevad üksteisest eraldi. Majapidamisi on 2020 a. seisuga 13, milles elatakse aastaringselt neljas majapidamises. Suvekoduteks on 7 majapidamist. Külas elab aastaringselt 9 inimest. Enamik elanikest on külas juba neljandat-viiendat põlve, aga on ka hiljem siia elama asunud inimesi, siis kui saadi tagasi oma esivanemate maad. Külas tegutseb Paadenurme külaseltsing kes teeb koostööd MTÜ Avinurme Külavanemate Kojaga. Tehakse koos ühisprojekte ja üritusi. Paadenurmes toimuvad iga aasta jaanituled kuhu tulevad endised ja praegused elanikud ja külalised. Jaanituled toimuvad Paadenurme külaseltsingu poolt ehitatud külaplatsil – mis teostati projekti raames. Pidudel ja üritustel käiakse Avinurmes ja kaugemal vallakeskuses ja linnades.

Külas elavad inimesed on leidnud töökoha enamuses siin samas külas ja siia tullakse tööle ka väljastpoolt. Elanike arvukus on aasta-aastalt drastiliselt langenud ja nüüd saab elanike üles lugeda vaid kahe käe sõrmedel. Hetkel külas registreeritud lapsi ei ole. Suur pluss on see, et olenemata väikse elanike arvuga on külas mitu ettevõtet kes püsivalt tegutsevad:

  • Paadenurme Puit OÜ - metsamajandus, metsavarumine, kaevetööd, treilerivedu 2019 Jõgevamaa tunnustatud ettevõte, tegutsenud varsti 15 aastat

  • Paadenurme Agro OÜ - mahevilja kasvatus. Tegutsenud 9 aastat

  • Paadenurme Põld OÜ - maheviljakasvatus. Tegutsenud 5 aastat.

  • Almets OÜ - metsamajandust abistavad tegevused

  • Tamme-Kopra Talu FIE - põhitegevus alad põllu-ja metsamajandus, kõrval tegevusala toidutootmine (koduköök). Tegutsemisest saab varsti 25 aastat.


Ettevõtjate ja külaelanike poolt on üles tõstatatud suuremad probleemid: teede halb olukord (kliendid ei soovi sõita tellimustele järgi), kaugus linnast ja vallakeskusest muudab teenuse kalliks, kehv internet ja elektri halb kvaliteet. Kiirabi ja politsei halb kättesaadavus. Põlluomanikele teeb muret liiga savine maapind mis kuivab kevadel kaua ja ei saa põllutöödega nii kiiresti alustada kui sooviks. Metsaomanikele rohke kobaraste arvukus.

Kokkuvõtteks on meie küla elu vaikne ja kulgeb omasoodu. Kui elanike vähe siis ei annagi kohapeal midagi suurt organiseerida. Ettevõtted teevad omi tegemisi ja toimetusi ja kui vajame nende poolset tuge siis tullakse lahkesti meile appi. Oleme uhked selle üle, et elame ja toimetame. Selleks ongi oluline koostöö teiste küladega.